Mun ferten dušše muitalit. Mus lea dakkár lihkku-dovdu otne. I am happy!
Mun gal lean dávjá buori mielas. In mun láve gillet duššit surat. Dainna ii olle gosage. Muhto otne mus lea erenoamáš buorre dovdu iežan gorudis. Čagalduvvo measta gorut.
Mus lea barggus lihkka olu bargu go lea leamašan daid maŋemus vahkkuid. HUI OLU! Muhto ikte lei mis sagastallan. Ja jahkán ahte dal rivdet moadde ášši mat fertejit rievdat jus buot galgá mannat bures. Lea nu buorre go dakkár olbmot gávdnojit dan máilmmis geat nuppi olbmos beroštit ja de dahket juoidá dan áššis jus ii oro buot nu go galgá. :-)
Ikte ledjen fas iežan oambeali luhtte gii lea mu ránnjá. Doppe láve nu buorre leat. Mis leat álo nu somás sagat. Ja álo gusson duon dan. Ležžet dal mállásat dahje gahkku ja isá. Mu energiija báiki dáppe Kárášjogas, doppe mun vieččan alccan eambbo energiija daid beivviid go lean vuollanan. Lea hui buorre go mis lea nu go lea:-)
Ikte hupmen iežan olbmáin fas. Dal moai ean lean guhkesáigái hupman. Ja lei nu somá humadit. Čoavdit eallima váttisvuođaid. Filosoferet boahtte áiggi. Hupmat duon ja dan birra. Ikte son muitalii vel munnje dakkár sagaid maid gal in diehtán su birra. Ja dagai ahte jurddašišgohten veháš eará ládje. Ja nu moai oahpásnuvve eambbo ahte eambbo. Ja DAT lea nu somá! Ean dieđe gal goas oaidnaletne fas, muhto munnos lea goit juobe telefovnna geažes oktavuohta. Ja dat lea buoret go ii mihkkege!
Muđui ožžon teakstadieđu ikte, mii dagahii ahte fertejin moddjestit. Guldaleastet čagalduvvá go čoavji. Ja nu han lea ge. Čoavji čagalduvvá go dieđán ahte jurdilit mu! ;) Somá Somá!
Dasto lea mus eará olmmái geainna juohke beaivvi dáike dušše duššiid. Somá go nu maid lea vejolaš. Dakkár oktavuohta mii lea dušše... na nie!
Orru nu ahte olbmot das mu birrasis dat leat mat dahket ahte moddjádan erenoamáš olu otne! Váikko vel mus lea ge olu maid in leat ollen, olu prošeavttat maiguin in leat geargan, ruive viessu ja millijovnna jurdagat oaivvis. Huh, barggut eai noga goassege. Muhto aŋkke, lea eallin hearvái. Din dihte.
Geahčes don ge gii sáddesta dutnje energiijaid. Ja moddjes sidjiide erenoamáš olu, ja muital siddjiide man mávssolaččat sii leat dutnje. Åhh.... :)
Mu vielljas čuožžu msn’as; Where is heaven? Ja vástádussan; Close to me And today, I think I am close to heaven as well!
05.02.2009
02.02.2009
Usssjjjj!!
Usj! Gal mun ikte ledjen dan gullon klišje mielas! Muhto nu dat láve olmmoš go nuppi olbmui gesso. De leat jurdagat olu girddašeame daid rosa balvvaid siste. Nugo mus ge ikte.
Otne gal gahčče fas jurdagat eatnamii. Na goit juobe várit rádjai. Eai hal meara botnis gal leat vel. Eai vel. Muhto dan ii dieđe, bissot go balvvaid siste vai vudjot go meara bodnái. Ja nu doppe vajálduvvet.
And I am doing it again!!! Reality come and get me! Dahje, it don dárbbaš gal.. ;-D
Muhto go juo lean dáppe de ferten muitalit dan somás fearána birra. Mus ii leat digitálagovvenrusttet. Na justte dat gal ii leat mu mielas nu beare somá gal. Muhto dat mearkkaša ahte mun govven olu govaid iežan telefovnnain. Ii dat ge leat nu beare somá go ii mus leat diekkár buorre ođđa tlf. Dan gal ii leat. Ii mus leat gal blitza ge. Muhto gal mus lea juoga mas lea blitza, na diekkár govvenrusttet masa galget diet rullat! Justte fal, diekkár mii mus lea leamašan nuoraid skuvlla rájes. Dalle lávii nu jalla buorre ja ođas. Ja unni ja buorre dat mu govvenrusttet. Muhto go otne áiggi rusttegiiguin buohtastahttá de gal lea mu govvenrusttet dan agis ahte sáhtášii nu go penšunisttat, heaitit bargamis. Muhto son lea gal hui buorre munnje, go ii leat suhtastuvvan ja heaitán doaibmame váikko vel mun in geavat su lihka olu go ovdal. Ja go logan ahte in leat geavahan su lihka olu go ovdal, dat lea munnje duođaštuvvon dal. Go mus nogai duvle filbma, ja de sáddejin dan diekkár fremkallingai. Sáddejin boasta mielde dan, váikko in diehtán sula ge makkár govat dal áiddo leat dan filmmas. OTNE mun ožžon govaid boasttas. Ja man somá!! Hahahaha!
Doppe ledje govat das go ledjen Lulli Amerihkás mannan háve. Dat mearkkaša; 2007 giđđageasi. Doppe ledjen govven varra muhtin 10 gova. Ja muđui lei muhtomin 1 govva juohke fearanis. Eará hávit 3-5 gova juohke fearánis. Riddu Riđđu 2008, Ellen Oddveig viežžá diŋggaidis Romssas, giđanisttiid njuovvame, giđđa johtimis, miessemearkumis . . Lei dego oaidnit smávva oasažiid mu eallimis mat leat dáhpáhuvvan dan bealgoalmmát jagis go mus diet filbma lei iežan govvenrusttegis. In mun goit in sula ge muitán daid govaid! In muitán gos lean govven, maid lean govven, ja manin lean govven. Ja hirpmahuvven máŋgii go gal dat duođai ledje muhtin ráje oba heajos govat. Muhto leat goit juobe muittut. Ja somás muittut.
Lean varra mearridan ahte dal mun gal oastán digitála govvenrusttega. In mun dal šat duđa daid telefovnnain govvejuvvon govaiguin. Háliidan čielga govaid. Manin? Na vai dat govat čájehit duođaid, dan maid olmmoš duođai oaidná. Muhto movt de galgá mu mánnávuođa kamera riehpu? Ferte vel áin eambbo go ovdal leat dien sevdnjes skábes. Na na.. Nie hal lea goit.
Lea go dat dal nu šaddan dat mu bloggen ahte mun juohke mánu nuppi beaivvi čálistan juoidá ja de gollá fas mánnu ovdal mihkkege čállo fas!?!
Otne gal gahčče fas jurdagat eatnamii. Na goit juobe várit rádjai. Eai hal meara botnis gal leat vel. Eai vel. Muhto dan ii dieđe, bissot go balvvaid siste vai vudjot go meara bodnái. Ja nu doppe vajálduvvet.
And I am doing it again!!! Reality come and get me! Dahje, it don dárbbaš gal.. ;-D
Muhto go juo lean dáppe de ferten muitalit dan somás fearána birra. Mus ii leat digitálagovvenrusttet. Na justte dat gal ii leat mu mielas nu beare somá gal. Muhto dat mearkkaša ahte mun govven olu govaid iežan telefovnnain. Ii dat ge leat nu beare somá go ii mus leat diekkár buorre ođđa tlf. Dan gal ii leat. Ii mus leat gal blitza ge. Muhto gal mus lea juoga mas lea blitza, na diekkár govvenrusttet masa galget diet rullat! Justte fal, diekkár mii mus lea leamašan nuoraid skuvlla rájes. Dalle lávii nu jalla buorre ja ođas. Ja unni ja buorre dat mu govvenrusttet. Muhto go otne áiggi rusttegiiguin buohtastahttá de gal lea mu govvenrusttet dan agis ahte sáhtášii nu go penšunisttat, heaitit bargamis. Muhto son lea gal hui buorre munnje, go ii leat suhtastuvvan ja heaitán doaibmame váikko vel mun in geavat su lihka olu go ovdal. Ja go logan ahte in leat geavahan su lihka olu go ovdal, dat lea munnje duođaštuvvon dal. Go mus nogai duvle filbma, ja de sáddejin dan diekkár fremkallingai. Sáddejin boasta mielde dan, váikko in diehtán sula ge makkár govat dal áiddo leat dan filmmas. OTNE mun ožžon govaid boasttas. Ja man somá!! Hahahaha!
Doppe ledje govat das go ledjen Lulli Amerihkás mannan háve. Dat mearkkaša; 2007 giđđageasi. Doppe ledjen govven varra muhtin 10 gova. Ja muđui lei muhtomin 1 govva juohke fearanis. Eará hávit 3-5 gova juohke fearánis. Riddu Riđđu 2008, Ellen Oddveig viežžá diŋggaidis Romssas, giđanisttiid njuovvame, giđđa johtimis, miessemearkumis . . Lei dego oaidnit smávva oasažiid mu eallimis mat leat dáhpáhuvvan dan bealgoalmmát jagis go mus diet filbma lei iežan govvenrusttegis. In mun goit in sula ge muitán daid govaid! In muitán gos lean govven, maid lean govven, ja manin lean govven. Ja hirpmahuvven máŋgii go gal dat duođai ledje muhtin ráje oba heajos govat. Muhto leat goit juobe muittut. Ja somás muittut.
Lean varra mearridan ahte dal mun gal oastán digitála govvenrusttega. In mun dal šat duđa daid telefovnnain govvejuvvon govaiguin. Háliidan čielga govaid. Manin? Na vai dat govat čájehit duođaid, dan maid olmmoš duođai oaidná. Muhto movt de galgá mu mánnávuođa kamera riehpu? Ferte vel áin eambbo go ovdal leat dien sevdnjes skábes. Na na.. Nie hal lea goit.
Lea go dat dal nu šaddan dat mu bloggen ahte mun juohke mánu nuppi beaivvi čálistan juoidá ja de gollá fas mánnu ovdal mihkkege čállo fas!?!
Mun, mu váibmu ja munno gulahallan!
Mun lean fuobmán maŋemus áiggi ahte in mun leat álo ovtta oaivilis iežan váimmuin. Muhtomin letne dego livččiime goabbat lanjas, goabbat gilis, goabbat máilmmis.
Muitala munnje maid son oaivvilda maid son háliida. Ja in mun álo guldal. Vikkan guldalit ja váimmuidan jeagadit ja su háliidusaide doahttalit. Muhto in mun daga dan. Ágga? Moai ean gulahala!
Orru dego son hupma eará giela go maid mun. Soaitá váikko duiskagiella maid hupma, dahje ahte hálla. Ja go mun ipmirdan ahte ean gulahala, de son ádde ahte ean áddehala.
Mu váibmu munnje daguha; “čurve! Muital! Ahte gosa čáhci golgá, don golggat su mielde!”. Mun viehkalan uksa ráigge ja čurvestan; “Gal moai soite oaidnalit!”. Manne dien čurvestan? Dien dilis!?!
Movt sáhttá nu ahte mun gulan iežan váimmu. Gulan sániid ja cealkagiid nu čielgasit, aŋkke in ipmir maid oaivvilda. Jahkán son gullá mu, mun gulan su, muhto ean moai aŋkke gulahala.
Ágga? Moai hupme goabbat giela. Mun lean diet beallegielat. Gii human osiid jierpmi gielas, rupmaša gielas ja máilmmálaš-gielas. Mun in huma, inge hála, seamma giela go váibmu; váimmu giela!
Mun ges lean diet skarbba beallegielat. Guhte in ipmir. Mun fertešin. Mun ferten. Mun dárbbašivččen, mun dárbbašan. Mun háliidan, mun háliidan oahppat váimmu giela!
Ipmirdan dihte iežan.
Muitala munnje maid son oaivvilda maid son háliida. Ja in mun álo guldal. Vikkan guldalit ja váimmuidan jeagadit ja su háliidusaide doahttalit. Muhto in mun daga dan. Ágga? Moai ean gulahala!
Orru dego son hupma eará giela go maid mun. Soaitá váikko duiskagiella maid hupma, dahje ahte hálla. Ja go mun ipmirdan ahte ean gulahala, de son ádde ahte ean áddehala.
Mu váibmu munnje daguha; “čurve! Muital! Ahte gosa čáhci golgá, don golggat su mielde!”. Mun viehkalan uksa ráigge ja čurvestan; “Gal moai soite oaidnalit!”. Manne dien čurvestan? Dien dilis!?!
Movt sáhttá nu ahte mun gulan iežan váimmu. Gulan sániid ja cealkagiid nu čielgasit, aŋkke in ipmir maid oaivvilda. Jahkán son gullá mu, mun gulan su, muhto ean moai aŋkke gulahala.
Ágga? Moai hupme goabbat giela. Mun lean diet beallegielat. Gii human osiid jierpmi gielas, rupmaša gielas ja máilmmálaš-gielas. Mun in huma, inge hála, seamma giela go váibmu; váimmu giela!
Mun ges lean diet skarbba beallegielat. Guhte in ipmir. Mun fertešin. Mun ferten. Mun dárbbašivččen, mun dárbbašan. Mun háliidan, mun háliidan oahppat váimmu giela!
Ipmirdan dihte iežan.
Abonner på:
Innlegg (Atom)
