27/6-04
Imáš movt sáhttá ná ráhkistit
Muhto aŋkke nu vašuhit
Ii dan dovddu máhte čilget
Ii váikko duhát sániin
Bátnegaski jurddašit
Ganjalčalmmit mieđihit
Ii mu ráhkisvuohta sáhte
Ii ollinge dakkár vašuin
Ii go áigi dan duvdde
Dikta maid lean áigá čállán. Lea imáš, muittán dego livččen ikte čállán maid lean jurddašan go dán lean čállán. Ja ii dat leat vel duvdon, muhto varrage lean oahppan dainna eallit. Dahje lean goit oahppame dainna eallit. Sávvamis. Juoga ládje goit.
01.12.2009
04.10.2009
Diibmu ii leat diimmu viellja!
Lávejit lohkat jahki ii leat jagi viellja. Muhto sáhttá maid varra lohkat ahte beaivi ii leat beaivvi viellja. Ja diibmu ii leat diimmu viellja.
Movt sáhttá nu rievddihit. Nu jođánit. Olbmo dovddut. Olbmo máilbmi. Olbmo ilbmi. olbmo miella.
48 diimmu áigi. Mojit. Vuordámušat.
46 diimmu áigi. Eahpesihkarvuohta.
44 diimmu áigi. Buorre. Somá. Liekkusvuohta.
36 diimmu áigi. Iđit. Viisot lea nu go galgá.
24 diimmu áigi. Vuordámušat.
21 diimmu áigi. Vuollanan. Jurdagat. Ballu.
8 diimmu áigi. Vuordámušat. Áigumušat.
DÁL. Ii mihkkege. Guoros. Vuollanan. Balus.
Ganjal dahje doaivva?
25.09.2009
Hálbbes jietnagirji, vuosttáš jietnagirji
Dakkár girjjit maid earát leat lohkán báddái vai don ieš it galgga dárbbašit daid bustávaid lohkat. Don čohkkedat dušše stullui, ja guldalat. Gávdnojit máŋggaláganat, dakkár mas lea čuojanas, dakkárat mat leat CD’áin ja dakkárat mat leat MP3 CD áin. Mun lean jurddašan ahte mun galggašin maid diekkára gullat soames háve. Muhto oalle divrasat dat leat go neahtas galgá oastit. Muhto dal ledjen Samvirkes, dahje Coop’as dáppe Guovdageainnus. Doppe ledje dakkárat hui hálbái. Muhto MP3’eš, nu ahte ferten gal ieš bidjat daid iežan Ipodai dahje juoga nie. Muhto in go mun gal dan nagot! Ja heive hui bures dal go áiggošin álgit vázzit skuvlii, de mun sáhtán dan gullat seammás. Sahkki makkár girji? “The Secret Life of Bees” maid Sue Monk Kidd lea čállán. Ledje 5 iešguđetlágan jietnagirjji Coop’as. Ja mun válljejin dien. In dieđe gal nu olu dan birra. Dieđán dušše ahte lea ráhkaduvvon filbma das. Šaddá somá lohkat....ii fal lohkat muhto GULLAT dan girjji. De beasan varra diehtit liikon go mun jietnagirjjiide. Vai oahpan go dušše ahte in liikon dan dihto girjái? Oaidnit leaš šattan go oba ge gullat dan, go ii hal dat leat sihkar ahte mun vel ge šattan vázzigoahtit bargui... 23.09.2009
Platespiller- Pláhtta čuojanas?
Mii dat lea sámegillii? Pláhtta čuojanas? Hmmm....
Mus goit lea dakkár. Ja mun nu liikon dasa. Lea somá bidjat pláhta jorrat, dat jorrá ja jorrá ja musihkka čuodjá lanjas. S-O-M-Á!
Ja dasa lassin mus leat aivve dakkár eará musihkat maid čuojahan dainna. Go eai han mus leat gal pláhtat dain ođđa šuoŋain. Olu ovddeš musihkat doppe gal gullojit. Mus lea earret eará Áillohačča pláhtta maid “Juoigamat”. Jazz pláhtat, ja maid Elvis! Elvis!! In gula muđui gostege. Ja soaitá ge danne maid lea nu somá dan pláhtta čuojanasa bidjat čuodjat go juo gullo dakkár musihkka das maid in muđui gula nu olu... Muhto lea mus gal Marit Larsen maid. Dat lei divrras oasttit áibbas ođđa pláhta, muhto lei dan veara.
Dasto; Rema 1000 leat ođđa eaiggádat/hoavddat. Ovdal leigga guokte nissonolbmo, dal leaba guokte dievdoolbmo geat hoideba min ráhkis rámbuvrra Rema 1000. Na mii han leat don dolin juo gávppašan dieppe, dan rájes go das lei namma Hættas landhandel, 1-2-3 Bravo, Spar ja dal Rema! Ja dan gova mun govvestin duo go ledjen doppe:
Čájeha go diet govva ahte dal leat dievddut “In charge”? Hui máŋga iešguđetlágan vuollagat. Dutnje gii daid háliidat.
Muhto dal ii leat šat áigi, ferten molsut pláhta. Ii okta pláhtta čuoja nu guhka...
Mus goit lea dakkár. Ja mun nu liikon dasa. Lea somá bidjat pláhta jorrat, dat jorrá ja jorrá ja musihkka čuodjá lanjas. S-O-M-Á!
Ja dasa lassin mus leat aivve dakkár eará musihkat maid čuojahan dainna. Go eai han mus leat gal pláhtat dain ođđa šuoŋain. Olu ovddeš musihkat doppe gal gullojit. Mus lea earret eará Áillohačča pláhtta maid “Juoigamat”. Jazz pláhtat, ja maid Elvis! Elvis!! In gula muđui gostege. Ja soaitá ge danne maid lea nu somá dan pláhtta čuojanasa bidjat čuodjat go juo gullo dakkár musihkka das maid in muđui gula nu olu... Muhto lea mus gal Marit Larsen maid. Dat lei divrras oasttit áibbas ođđa pláhta, muhto lei dan veara.
Dasto; Rema 1000 leat ođđa eaiggádat/hoavddat. Ovdal leigga guokte nissonolbmo, dal leaba guokte dievdoolbmo geat hoideba min ráhkis rámbuvrra Rema 1000. Na mii han leat don dolin juo gávppašan dieppe, dan rájes go das lei namma Hættas landhandel, 1-2-3 Bravo, Spar ja dal Rema! Ja dan gova mun govvestin duo go ledjen doppe:
Čájeha go diet govva ahte dal leat dievddut “In charge”? Hui máŋga iešguđetlágan vuollagat. Dutnje gii daid háliidat.
Muhto dal ii leat šat áigi, ferten molsut pláhta. Ii okta pláhtta čuoja nu guhka...
16.09.2009
Studeantan ruovttubáikkis
Leat studeantan ruovttubáikkis lea varra oalle earálágan go leat studeantan eará báikkis. Studeanttat geat leat juo moanat jagiid studeren Sámi Allaskuvllas leat munnje muitalan ahte dávjá sii vigget lágidit studeanttaide deaivvademiid, muhto dain ii šatta mihkkege go dušše 3-4 ain bohtet. Ja ahte dat dieđus ii movttiidahte sin bargat šat dađi eambbo dainna. Dan gal ipmirdan. Muhto nuppi bealis de ipmirdan maid sin geat leat bajásšaddan dáppe, ja geat lohkagohtet sámi allaskuvllas. Sii han dovdet Guovdageainnu gilis measta juohke čiega, ja sis hui sihkkarit leat olu olbmát juo, ja dieđusge fuolkkit ja oahppasat geaiguin ovttastallet. Sis dáidá iežaset biras (nu go dáčča lohka, nettverk!), ja de varra ii leat sis dárbu daid studeantta hommáide?
Mun studeregoađán dal Sámi Allaskuvllas. Mun lean bajásšaddan Guovdageainnus. Mun orun ruovttus. Dárbbašan go mun daid studeantta hommáid? Dárbbašit go studeantta hommát mu? Go lohken Romssas de mun goit dárbbašin studeanttahommáid, dáppe in vel dieđe. Mun ledjen goit otne doppe meahccetuvrras eará easkaálgi studeanttaiguin. Mu mielas gal lei somá! Váikko eai lean nu ollugat boahtán (imáš? Sii eai varra diehtán ahte doppe lei nuvttá biebmu!), ja eske beaivet oidnen skuvllas olu guovdageaidnulašstudeanttaid geat eai lean boahtán dan deaivvadeapmái. Muhto, mii leimmet eará báikki studeanttat, ja maid dáppe olbmot, ja MIS goit lei somá. Illudan dakkár eará studeanta hommáide. Ferten gal mieđihit ahte in mun ge áigon álggos vuolgit dohko. Go mus rievtti miel ledje olu eará doaimmat dáppe ruovttus. Ja die jahkán ge ággan manne mii, ruovttus orru – báikkálaš studeanttat – eat leat nu čeahpit sosialiseret. Mis leat nu olu eará doaimmat vel lassin. Ruovttuin. Bearrašiiguin, fulkkiiguin ja olbmáiguin. Mu mielas mii gal fertet beassat daid doaimmaid doaimmahit, go jahkán ollugiidda lea nu, ahte dát leat maid ákkat manin mii justte ruovttubáikkisteamet leat háliidan studeret! (In dan gal oaivvil ahte eará guovllu studeanttain eai leat dat hommát, sis gal maid leat váikko man olu doaimmat, muhto jahkán dat lea eará ládje. Soaitá. Ii soaitte nu.) Aŋkke, gal mii báikki olbmot, studeanttat, galggašeimmet gal studeanttabirrásis maid leat oassin. Amma nu? ;-) Mun áiggun goit geahččalit joksat sihke studeantta lágidemiid, ja iežan ruovttu ja ruovttubáikki doaimmaid. Oaidnit leaš, nagodan go mun dan!
Otne lei mis vuosttáš logaldallan. Guokte diimmu dan fágas mas mun galggan lohkat 10 čuoggá. Hm.. orui goit ok fága diet, ja aŋkke HUI dehálaš juohke ohppui, dahje fágii maid maŋŋá áigu lohkat. Dieđalaš Čállin lea namma.
Otne logai logaldalli juoidá maid mun bidjen muitui:
Mun studeregoađán dal Sámi Allaskuvllas. Mun lean bajásšaddan Guovdageainnus. Mun orun ruovttus. Dárbbašan go mun daid studeantta hommáid? Dárbbašit go studeantta hommát mu? Go lohken Romssas de mun goit dárbbašin studeanttahommáid, dáppe in vel dieđe. Mun ledjen goit otne doppe meahccetuvrras eará easkaálgi studeanttaiguin. Mu mielas gal lei somá! Váikko eai lean nu ollugat boahtán (imáš? Sii eai varra diehtán ahte doppe lei nuvttá biebmu!), ja eske beaivet oidnen skuvllas olu guovdageaidnulašstudeanttaid geat eai lean boahtán dan deaivvadeapmái. Muhto, mii leimmet eará báikki studeanttat, ja maid dáppe olbmot, ja MIS goit lei somá. Illudan dakkár eará studeanta hommáide. Ferten gal mieđihit ahte in mun ge áigon álggos vuolgit dohko. Go mus rievtti miel ledje olu eará doaimmat dáppe ruovttus. Ja die jahkán ge ággan manne mii, ruovttus orru – báikkálaš studeanttat – eat leat nu čeahpit sosialiseret. Mis leat nu olu eará doaimmat vel lassin. Ruovttuin. Bearrašiiguin, fulkkiiguin ja olbmáiguin. Mu mielas mii gal fertet beassat daid doaimmaid doaimmahit, go jahkán ollugiidda lea nu, ahte dát leat maid ákkat manin mii justte ruovttubáikkisteamet leat háliidan studeret! (In dan gal oaivvil ahte eará guovllu studeanttain eai leat dat hommát, sis gal maid leat váikko man olu doaimmat, muhto jahkán dat lea eará ládje. Soaitá. Ii soaitte nu.) Aŋkke, gal mii báikki olbmot, studeanttat, galggašeimmet gal studeanttabirrásis maid leat oassin. Amma nu? ;-) Mun áiggun goit geahččalit joksat sihke studeantta lágidemiid, ja iežan ruovttu ja ruovttubáikki doaimmaid. Oaidnit leaš, nagodan go mun dan!
Otne lei mis vuosttáš logaldallan. Guokte diimmu dan fágas mas mun galggan lohkat 10 čuoggá. Hm.. orui goit ok fága diet, ja aŋkke HUI dehálaš juohke ohppui, dahje fágii maid maŋŋá áigu lohkat. Dieđalaš Čállin lea namma.
Otne logai logaldalli juoidá maid mun bidjen muitui:
Son gii giela máhttá lea fámolaš! Dat lea duohtavuohtaDe viššá!!!!!
15.09.2009
Guokte balddonasa!
Ikte lei ja odne lea/lei “beaivi maid lean vuordán aht’ vuordán”. Iluin ja baluin.
Ikte devden mun vihttagoalmmátlot jagi. G-U-O-K-T-E-L-O-G-I ja vel V-I-H-T-T-A!!! Orru gal mu mielas oalle olu. Jahkán mus lea dakkár 25 jagi kriisa!! Ha-ha! Muhto jahkán ahte dan birra čilget... ii heive deike.
Nubbi balddonas, lei otná beaivvi dáhpáhus. Skuvlaálgin! Balddonas? Jua, munnje goit. Lean eallán juo nu guhka, na nugo logat das badjelis, olles 25 jagi. Ja in leat vel naga ge oahpu gazzan. Joatkkaskuvllain gal lean geargan, muhto “That’s it”!. Doavtterskuvllas ledjen jagi, dalle mun galgen doavttirin šaddat, Oalle jođánit gávnnahin ahte in mun makkárge doavttirin gal šatta. Die ii lean mu geaidnu, ii lean dat maid mun háliidin. Ja jahkán dat gal lei buorre buohkaide, mat dal eai dárbbaš mu pasieantan šaddat! Ná, ja dalle mun lohken vel ex-phil go lei oassi vuosttáš jagi profešuvnna oahpus. Ja die de oainnát. Die lea maid mun lean lohkan skuvllaid. Oalle unnán! Lea go imáš ahte balan jamas go soames namuha skuvlla munnje? Mu mielas goit ii leat! Mus lea varra dat nu gohčoduvvon skuvla fobiija!! Jus fal dat leačča juoga. Na mu máilmmis goit lea dat juoga. Juoga mii lea oalle mihá nanus maid. Ja go olbmot hupmet muinna, de eai jáhke ahte mus ii leat oahppu obanassiige, imáš! Maŋemus áiggiid lean ges muitalan oahppasiidda, go jerret maid DÁL áiggun bargat, ahte lean álgime lohkat Sáme -giela ja girjjálašvuođa Bachelora. Dahje nu go duođai lea “Bacheloroahppu sámegielas ja sámi girjjálašvuođas”(In mun oro diehtime dan rievttes nama, dien nama fertejin Sámi Allaskuvlla siidduin viežžat!:p) . Go muitalan dan oahpu birra; de lea čuovvolangažaldat olbmuin “Mii don de šattat?” dahje “Maid ban dainna?” dahje “Manne?”. Juo, lean mun dien jearran alddan maid máŋgii. Vástádusat; “In dieđe mii šattan! Oahpu goit oaččun.” – “Na dainna mun sáhtán sihkkarit olu osiin sámi servvodagas bargat! Jahkán aŋkke adnot!” – “Manne? Danne go dá lea mas mun beroštan. Giella. Sámegiella. Girjjálašvuohta. Danne!”
Olbmot geat leat dovdan mu guhka dahje dovdet mu bures, dihtet ahte lean veháš dakkár “giella-freaka”, dahje beroštan eambbo gielas go earát (na ii gal eambbo go buohkat, muhto eambbo go ollugat). Ja hui dávjá dolket oahppasat munnje go mun álo divun sin ja iežan giela, ja go álo álggán digaštallat manin mii lohkat ná eat ge nuo, ja manin galggašii ná iige nuo lohkat! Muhto lihkkus dan “giella-frekas” leat olu eará “giella-freak” olbmát maid, oalle lunddolaš dat jahkán. Lean maid beassan iežan giellaberoštumiin bargat Sámi Radios gos ovdal bargen. Go ráhkadeimme bargoskihpárin “Giella Gáren” radio ráiddu. Dan sáhtát gullat dáppe http://www1.nrk.no/nett-tv/klipp/300702 (In ipmir manne dal in máhte ráhkadit leaŋkka!)
Goitge; sihke ivttá ja otná beaivvi lean ceavzán. Devden 25 jagi, ja otne ledjen ain heakkas. Ledjen otne vuosttáš beaivvi skuvllas, ja lean ain heakkas. Ja lei mu mielas somá. Na somá lei goit dan skuvllas. Illudan oaidnit movt šaddá, ja ceavzzán go. Ja lean go ain lihka mielas dan ohppui jagi geahčen go maid dal lean. De nie!
Somá lei maid go Allaskuvlla rektor logai; “Jus eallin ja dearvvuohta!” rahpansártnistis otne. Na- a, nu lea ge, jus eallin ja dearvvuohta de mun deavddan vel eambbo jagit ja boarásnuvan eambbo aht- eambbo (26-27-30(!!) jna.). Ja gaccan eambbo aht eambbo oahpu (bachelor – master – doavttirgráda(!!)). De nie! Ná, die lei jus eallin ja dearvvuohta...ja lohkanmokta!
Ikte devden mun vihttagoalmmátlot jagi. G-U-O-K-T-E-L-O-G-I ja vel V-I-H-T-T-A!!! Orru gal mu mielas oalle olu. Jahkán mus lea dakkár 25 jagi kriisa!! Ha-ha! Muhto jahkán ahte dan birra čilget... ii heive deike.
Nubbi balddonas, lei otná beaivvi dáhpáhus. Skuvlaálgin! Balddonas? Jua, munnje goit. Lean eallán juo nu guhka, na nugo logat das badjelis, olles 25 jagi. Ja in leat vel naga ge oahpu gazzan. Joatkkaskuvllain gal lean geargan, muhto “That’s it”!. Doavtterskuvllas ledjen jagi, dalle mun galgen doavttirin šaddat, Oalle jođánit gávnnahin ahte in mun makkárge doavttirin gal šatta. Die ii lean mu geaidnu, ii lean dat maid mun háliidin. Ja jahkán dat gal lei buorre buohkaide, mat dal eai dárbbaš mu pasieantan šaddat! Ná, ja dalle mun lohken vel ex-phil go lei oassi vuosttáš jagi profešuvnna oahpus. Ja die de oainnát. Die lea maid mun lean lohkan skuvllaid. Oalle unnán! Lea go imáš ahte balan jamas go soames namuha skuvlla munnje? Mu mielas goit ii leat! Mus lea varra dat nu gohčoduvvon skuvla fobiija!! Jus fal dat leačča juoga. Na mu máilmmis goit lea dat juoga. Juoga mii lea oalle mihá nanus maid. Ja go olbmot hupmet muinna, de eai jáhke ahte mus ii leat oahppu obanassiige, imáš! Maŋemus áiggiid lean ges muitalan oahppasiidda, go jerret maid DÁL áiggun bargat, ahte lean álgime lohkat Sáme -giela ja girjjálašvuođa Bachelora. Dahje nu go duođai lea “Bacheloroahppu sámegielas ja sámi girjjálašvuođas”(In mun oro diehtime dan rievttes nama, dien nama fertejin Sámi Allaskuvlla siidduin viežžat!:p) . Go muitalan dan oahpu birra; de lea čuovvolangažaldat olbmuin “Mii don de šattat?” dahje “Maid ban dainna?” dahje “Manne?”. Juo, lean mun dien jearran alddan maid máŋgii. Vástádusat; “In dieđe mii šattan! Oahpu goit oaččun.” – “Na dainna mun sáhtán sihkkarit olu osiin sámi servvodagas bargat! Jahkán aŋkke adnot!” – “Manne? Danne go dá lea mas mun beroštan. Giella. Sámegiella. Girjjálašvuohta. Danne!”
Olbmot geat leat dovdan mu guhka dahje dovdet mu bures, dihtet ahte lean veháš dakkár “giella-freaka”, dahje beroštan eambbo gielas go earát (na ii gal eambbo go buohkat, muhto eambbo go ollugat). Ja hui dávjá dolket oahppasat munnje go mun álo divun sin ja iežan giela, ja go álo álggán digaštallat manin mii lohkat ná eat ge nuo, ja manin galggašii ná iige nuo lohkat! Muhto lihkkus dan “giella-frekas” leat olu eará “giella-freak” olbmát maid, oalle lunddolaš dat jahkán. Lean maid beassan iežan giellaberoštumiin bargat Sámi Radios gos ovdal bargen. Go ráhkadeimme bargoskihpárin “Giella Gáren” radio ráiddu. Dan sáhtát gullat dáppe http://www1.nrk.no/nett-tv/klipp/300702 (In ipmir manne dal in máhte ráhkadit leaŋkka!)
Goitge; sihke ivttá ja otná beaivvi lean ceavzán. Devden 25 jagi, ja otne ledjen ain heakkas. Ledjen otne vuosttáš beaivvi skuvllas, ja lean ain heakkas. Ja lei mu mielas somá. Na somá lei goit dan skuvllas. Illudan oaidnit movt šaddá, ja ceavzzán go. Ja lean go ain lihka mielas dan ohppui jagi geahčen go maid dal lean. De nie!
Somá lei maid go Allaskuvlla rektor logai; “Jus eallin ja dearvvuohta!” rahpansártnistis otne. Na- a, nu lea ge, jus eallin ja dearvvuohta de mun deavddan vel eambbo jagit ja boarásnuvan eambbo aht- eambbo (26-27-30(!!) jna.). Ja gaccan eambbo aht eambbo oahpu (bachelor – master – doavttirgráda(!!)). De nie! Ná, die lei jus eallin ja dearvvuohta...ja lohkanmokta!
09.09.2009
Otná dáhton
Ii go son čakča leat dat buorre bloggenáigi. Soaitá, ii soaitte. Otná jurdda lea goit dan otná dáhtona birra, lea go erenoamáš beaivi dušše dan dihte go dáhton lea 09.09.09. Gullen radios, Sámi Radios ahte otne náitalit váikko man oallugat. Bistá go son náittosdilli guhkit go dakkár somás dáhtona náitala? Hehe. Soaitá nu. Na dalle hal fertešii doapmat gávdnat alccesis guoimmi vai beassá náitalit boahtte jagi (10.10.10) dahje maŋit jagi (11.11.11). Muhto jahkán maid ahte livčče lihka erenoamáš jus náitalivčče ja dáhton livčče 20.10.2010, ii bat dat livčče čaffat? Gullen maid ahte olbmot leat doivon ahte máilbmi loahppa lea otne. Na, geahčan laseráigge, ii oro oidnome gostege máilmmi loahppa gal. Beaivváš baicce báittaša. Soaitá ahte máilbmi loahppa boahtá easka 10.10.10 dahje jagi maŋŋá? Dat gii ealla beassá dan vásihit.
Aŋkke, dat dáhton lei goit dan háve nu erenoamáš ahte mun fertejin čálistit iežan bloggii. Vai mun ge dan erenoamáš 09.09.09 lean čálistan juoidá deike.
Aŋkke, dat dáhton lei goit dan háve nu erenoamáš ahte mun fertejin čálistit iežan bloggii. Vai mun ge dan erenoamáš 09.09.09 lean čálistan juoidá deike.
07.07.2009
Ruoksat dego láđđi
Mun láven juohke geasi mátkkoštit meahcis. Dan geasi lean juo dahkan dan, ja áiggun vel moddii dahkat dan. Mun liikon guliid bivdit. Nu ahte dal áiggun dan dahkat.
Áiggun juohke beaivvi borrat dávro. Illudan.
Guolli mii lea ruoksat dego láđđi. Sáltet, suovastuhttet ja bassit. Njálggat.
Áiggun juohke beaivvi borrat dávro. Illudan.
Guolli mii lea ruoksat dego láđđi. Sáltet, suovastuhttet ja bassit. Njálggat.
29.05.2009
Made my day!
Dal gal ferten dan ášši namuhit soapmásii, ja go juo lean nu akto dáppe gos lean. Ii leat geasa muitala. De čálistan deike. Ja čálalaččat han čuodjá vel čábbábut dat maid dal áiggun muitalit.
Mun lohken áiddo E-boasta maid muhtin olmmái mus lei munnje sádden. Ruoŧagillii. Son lei čilgen munnje muhtin áššiid maid mun in lean ipmirdan. Dal ipmirdan.
Loahpas lei son čálistan vel ná; Ta hand om dig Ellen-O. (Ditt namn skulle uttalas på engelsk där för å oppnå den maksimala effekten. Bara så du vet. ;-)”
Åhh.. .isn’t that the best compliment ever?? Na mun goit juobe movttáskin go dien lohken... :-)
Mun lohken áiddo E-boasta maid muhtin olmmái mus lei munnje sádden. Ruoŧagillii. Son lei čilgen munnje muhtin áššiid maid mun in lean ipmirdan. Dal ipmirdan.
Loahpas lei son čálistan vel ná; Ta hand om dig Ellen-O. (Ditt namn skulle uttalas på engelsk där för å oppnå den maksimala effekten. Bara så du vet. ;-)”
Åhh.. .isn’t that the best compliment ever?? Na mun goit juobe movttáskin go dien lohken... :-)
26.05.2009
"Lea go duohta ahte dus ii leat mihkkege muitalit?"
Sotnabeaivvi vudjen Guovdageainnus Kárášjohkii. Mun láven humadit telefovnnas muhtomin go vuoján biillain. Dan háve mus gal lei olmmoš mielde, don čuovui mu Guovdageidnui, ja dal lei mielde ruovttoluotta.
Go leimme vuodján Láhppoluobbala meattá, de čuojihii mu telefovdna; “Message from the darkside there is”. Diet jietna gullo go mu tlf ain ollejit dieđut. Nu ge dan háve. Olmmái dat čálii. Son jearai maid dal lean? Vástidin vuojedettiin ahte mun lean vuodjime. Árvidin ahte dal son gal lea sihkkarit jurddašan munnje riŋgestit. Son ges logai iežas dušše čohkohallame iige nu stuorráid bargame. Dasto jearai mii gullo sahkan. Vástidin moadde diŋgga mat justte dalle fuobmájin, ja jerren mii dohko sahkan gos son lea. “Ii leat mihkkege muitalit;-) Leat go akto biillas?”. Fertejin vástidit ahte lea go áibbas sihkar ahte ii leat mihkkege muitalit;-) ja ahte in leat akto, mus lea olmmoš mielde. Dalle son čálli ahte de son gal riŋge maŋŋá.
Ja nu lei ge. Go ollejin Kárášjohkii de vuot “message from the darkside there is”. “Juogo ollejit?”. Vástidin: “Jua, riŋges beare”. Ii mannan guhka ovdal čuojihii telefovdna, “Mánnu lea dal gávvut ja gárvvis borjjastit.....” Niko Valkeapää šuokŋa mii mus gullo go tlf čuodjá.
Ja nu de šattai ahte olmmái riŋgii gaskaija áigge. Moai humaime badjel guokte diimmu. Na gitta idjii. Ja gal dat sagat eai váilon mu olbmás, eai ge mus ge. Go leimme hupman 2 diimmu ja kvártta, logaime buorre iddjá nubbi nubbái. Dahje nugo lávejetne “Buorre Iddja” – “Dutnje maid”.
Mun velohallen guhka inge ožžon nahkáriid. Go nu lea, de gal balle jurddašalalit feara maid. Dan háve imaštallagohten dieid teakstadieđuid ja dan telefovdna sagastallama. Olmmái han čálii munnje “Ii leat mihkkege muitalit;-)” ja seamma dieđus “Leat go akto biillas?”. Son muitalii ahte ii leat mihkkege muitalit muhto jearai seammás ahte lean go akto biillas vai son beasašii riŋgestit munnje. Ja go de maŋŋá riŋgestii, de humaime guokte diimmu!!
Imáš go dakkár geas ii lean mihkkege muitalit háliidii riŋgestit munnje? Ja humai olles guokte diimmu?? Sávvamis sus ii leat nuppes ge “ii mihkkege” muitalit... åhh.....;-)
Go leimme vuodján Láhppoluobbala meattá, de čuojihii mu telefovdna; “Message from the darkside there is”. Diet jietna gullo go mu tlf ain ollejit dieđut. Nu ge dan háve. Olmmái dat čálii. Son jearai maid dal lean? Vástidin vuojedettiin ahte mun lean vuodjime. Árvidin ahte dal son gal lea sihkkarit jurddašan munnje riŋgestit. Son ges logai iežas dušše čohkohallame iige nu stuorráid bargame. Dasto jearai mii gullo sahkan. Vástidin moadde diŋgga mat justte dalle fuobmájin, ja jerren mii dohko sahkan gos son lea. “Ii leat mihkkege muitalit;-) Leat go akto biillas?”. Fertejin vástidit ahte lea go áibbas sihkar ahte ii leat mihkkege muitalit;-) ja ahte in leat akto, mus lea olmmoš mielde. Dalle son čálli ahte de son gal riŋge maŋŋá.
Ja nu lei ge. Go ollejin Kárášjohkii de vuot “message from the darkside there is”. “Juogo ollejit?”. Vástidin: “Jua, riŋges beare”. Ii mannan guhka ovdal čuojihii telefovdna, “Mánnu lea dal gávvut ja gárvvis borjjastit.....” Niko Valkeapää šuokŋa mii mus gullo go tlf čuodjá.
Ja nu de šattai ahte olmmái riŋgii gaskaija áigge. Moai humaime badjel guokte diimmu. Na gitta idjii. Ja gal dat sagat eai váilon mu olbmás, eai ge mus ge. Go leimme hupman 2 diimmu ja kvártta, logaime buorre iddjá nubbi nubbái. Dahje nugo lávejetne “Buorre Iddja” – “Dutnje maid”.
Mun velohallen guhka inge ožžon nahkáriid. Go nu lea, de gal balle jurddašalalit feara maid. Dan háve imaštallagohten dieid teakstadieđuid ja dan telefovdna sagastallama. Olmmái han čálii munnje “Ii leat mihkkege muitalit;-)” ja seamma dieđus “Leat go akto biillas?”. Son muitalii ahte ii leat mihkkege muitalit muhto jearai seammás ahte lean go akto biillas vai son beasašii riŋgestit munnje. Ja go de maŋŋá riŋgestii, de humaime guokte diimmu!!
Imáš go dakkár geas ii lean mihkkege muitalit háliidii riŋgestit munnje? Ja humai olles guokte diimmu?? Sávvamis sus ii leat nuppes ge “ii mihkkege” muitalit... åhh.....;-)
15.05.2009
ízü - dal nu olu eará go dušše radio..
Mun barggan ízü’s,mii lea NRK Sámi Radio nuoraid fálaldat. Olu diŋggat dáhpahuvvet min redakšuvnnas dal. Mis lea ođđa neahttaservvodat sámegillii http://izu.rubbel.no , mis leat radio sáddagat juohke disdaga ja duorastaga dii.1405 p2žis JA mis lea TV-prográmma. Juohke duorastaga 2105 NRK3žis. Dasa lassin sáddejuvvojit dat prográmmat nuppádassii bearjadagaid njuolga maŋŋá gaskaija, dii.0010!
Sii geat šaddet miellahttun dal ízü-rubbelis, sáhttet vuoitit Brunsame báiddi! Fina don ge doppe!
Ovdal juovllaid sáddejuvvoje 5 izu-Tv prográmma. Ja dal leat 5 ođđa ráhkaduvvon. Ovdal juovllaid mis lei mini-TV ráidu Gussalihkku, inspirerejuvvon Boazolihkku prográmmas. Dan liikoje olbmot. Muhto dal mis lea ođđa ráidu. Dan háve lea veháš issoras go mii diehtit ahte olbmot eai dovdda daid faktoraid nu go dahke Gussalihkkus Boazolihkku dihte. Dan ođđa mini TV-ráidu namma lea Sámediggon. Dat lea veháš politihkkariid birra, ja maid politihkalaš dáhpáhusaid birra sámis ja máilmmis. Hui somá gullat maid olbmot dan birra oaivvildit.
Fertejin dušše muitalit dan. Jus it leat šaddan geahččat ízü-TV vel, de finá dáppe geahččame daid http://www1.nrk.no/nett-tv/prosjekt/515
Muhto mun gal hui fargga heaittán ízü’s. Ja gosa mun de? Dan in dieđe vel!
13.05.2009
Ártegis niehku!
Olmmoš lea ártegis ealli, nu láve mu oabbá lohkat. Ja dasa gal láven maid ovtta oaivilis dávjá. Muhto mu mielas leat olbmo niegut vel ártegeabbo. Dat maid olmmoš niegada ihkku? Gos dat bohtet? Mearkkašit go maidege? Mun álo niegadan nu olu ártegis nieguid!
Mannan ija mun niegadin ahte mun ledjen juogalágan álgoálbmot. Dan han mun lean gal nie muđui maid, muhto sevdnjesvarat álgon doppe muhtin liegga riikas. Mu niegus de gullen muhtin jovkui, ja mii leimmet áitojuvvon. Mii soađaimet muhtin soalddáhiiguin. Ja gávnnaimet iežamet njuoratmánáid vuovddis, sii ledje njuvvojuvvon, ja dušše oasit doppe. Vuoi dan niegu!! Ja de mii fertiimet cahkkehit iežamet ruovttuid ja báhtarit guhkas meahccái. Dat lei vai sii (geaiguin soađaimet) galge doaivut ahte mii leat japman, vai eai oagut min šat. Mun muittán vel dal ahte ledje oasit dan niegus gos bođii ovdán ahte mis lei soames jođiheaddji, ja su nieida lei maid gottáhallan, ja sus lei hirbmat váivi. Ja orui veháš dego diet nieida lei lagas fuolki munnje maid.
Dat lei hui issoras niehku. Dan gal ferten lohkát. Iđđes go lihkken, de in jurddašan dušše dan ahte man issoras dat lea. Muhto maid man buorre dilli mis lea dáppe sámis. Mii riidalit gal dáččain. Rievttit, lagat ja nu ain. Muhto min mánát goit juobe eai njuvvojuvvo, gottáhala, nu go olu álgoálbmogiid mánát, ovdal ja hui sihkkarit dal ain muhtin báikkiin máilmmis.
De lei ges dat niehkogažaldat. Mun dieđán ahte mun in gula muhtin álgoálbmogii muhtin liegga riikas. Ja mus ii leat ii mánná ge mii sáhtálii njuvvojuvvon. Dieđusge ii lean mihkkege duohta dan niegus. Muhto maid son dat mearkkaša? Ja mearkkaša go maidege oppanassiige? Lea go das muhtin lágan symbolihkka. Livčče go son dien niegus vástádusat gažaldagaide mat jorret mu oaivvis daid beivviid? Mun doarun soapmásiin? Dovdduiguin? Doarun go mun iežan dovdduiguin? Báhtarit? Háliidan go báhtarit?
Lea go nieguid oba veara ge dulkot?
Mannan ija mun niegadin ahte mun ledjen juogalágan álgoálbmot. Dan han mun lean gal nie muđui maid, muhto sevdnjesvarat álgon doppe muhtin liegga riikas. Mu niegus de gullen muhtin jovkui, ja mii leimmet áitojuvvon. Mii soađaimet muhtin soalddáhiiguin. Ja gávnnaimet iežamet njuoratmánáid vuovddis, sii ledje njuvvojuvvon, ja dušše oasit doppe. Vuoi dan niegu!! Ja de mii fertiimet cahkkehit iežamet ruovttuid ja báhtarit guhkas meahccái. Dat lei vai sii (geaiguin soađaimet) galge doaivut ahte mii leat japman, vai eai oagut min šat. Mun muittán vel dal ahte ledje oasit dan niegus gos bođii ovdán ahte mis lei soames jođiheaddji, ja su nieida lei maid gottáhallan, ja sus lei hirbmat váivi. Ja orui veháš dego diet nieida lei lagas fuolki munnje maid.
Dat lei hui issoras niehku. Dan gal ferten lohkát. Iđđes go lihkken, de in jurddašan dušše dan ahte man issoras dat lea. Muhto maid man buorre dilli mis lea dáppe sámis. Mii riidalit gal dáččain. Rievttit, lagat ja nu ain. Muhto min mánát goit juobe eai njuvvojuvvo, gottáhala, nu go olu álgoálbmogiid mánát, ovdal ja hui sihkkarit dal ain muhtin báikkiin máilmmis.
De lei ges dat niehkogažaldat. Mun dieđán ahte mun in gula muhtin álgoálbmogii muhtin liegga riikas. Ja mus ii leat ii mánná ge mii sáhtálii njuvvojuvvon. Dieđusge ii lean mihkkege duohta dan niegus. Muhto maid son dat mearkkaša? Ja mearkkaša go maidege oppanassiige? Lea go das muhtin lágan symbolihkka. Livčče go son dien niegus vástádusat gažaldagaide mat jorret mu oaivvis daid beivviid? Mun doarun soapmásiin? Dovdduiguin? Doarun go mun iežan dovdduiguin? Báhtarit? Háliidan go báhtarit?
Lea go nieguid oba veara ge dulkot?
05.02.2009
Where is heaven?
Mun ferten dušše muitalit. Mus lea dakkár lihkku-dovdu otne. I am happy!
Mun gal lean dávjá buori mielas. In mun láve gillet duššit surat. Dainna ii olle gosage. Muhto otne mus lea erenoamáš buorre dovdu iežan gorudis. Čagalduvvo measta gorut.
Mus lea barggus lihkka olu bargu go lea leamašan daid maŋemus vahkkuid. HUI OLU! Muhto ikte lei mis sagastallan. Ja jahkán ahte dal rivdet moadde ášši mat fertejit rievdat jus buot galgá mannat bures. Lea nu buorre go dakkár olbmot gávdnojit dan máilmmis geat nuppi olbmos beroštit ja de dahket juoidá dan áššis jus ii oro buot nu go galgá. :-)
Ikte ledjen fas iežan oambeali luhtte gii lea mu ránnjá. Doppe láve nu buorre leat. Mis leat álo nu somás sagat. Ja álo gusson duon dan. Ležžet dal mállásat dahje gahkku ja isá. Mu energiija báiki dáppe Kárášjogas, doppe mun vieččan alccan eambbo energiija daid beivviid go lean vuollanan. Lea hui buorre go mis lea nu go lea:-)
Ikte hupmen iežan olbmáin fas. Dal moai ean lean guhkesáigái hupman. Ja lei nu somá humadit. Čoavdit eallima váttisvuođaid. Filosoferet boahtte áiggi. Hupmat duon ja dan birra. Ikte son muitalii vel munnje dakkár sagaid maid gal in diehtán su birra. Ja dagai ahte jurddašišgohten veháš eará ládje. Ja nu moai oahpásnuvve eambbo ahte eambbo. Ja DAT lea nu somá! Ean dieđe gal goas oaidnaletne fas, muhto munnos lea goit juobe telefovnna geažes oktavuohta. Ja dat lea buoret go ii mihkkege!
Muđui ožžon teakstadieđu ikte, mii dagahii ahte fertejin moddjestit. Guldaleastet čagalduvvá go čoavji. Ja nu han lea ge. Čoavji čagalduvvá go dieđán ahte jurdilit mu! ;) Somá Somá!
Dasto lea mus eará olmmái geainna juohke beaivvi dáike dušše duššiid. Somá go nu maid lea vejolaš. Dakkár oktavuohta mii lea dušše... na nie!
Orru nu ahte olbmot das mu birrasis dat leat mat dahket ahte moddjádan erenoamáš olu otne! Váikko vel mus lea ge olu maid in leat ollen, olu prošeavttat maiguin in leat geargan, ruive viessu ja millijovnna jurdagat oaivvis. Huh, barggut eai noga goassege. Muhto aŋkke, lea eallin hearvái. Din dihte.
Geahčes don ge gii sáddesta dutnje energiijaid. Ja moddjes sidjiide erenoamáš olu, ja muital siddjiide man mávssolaččat sii leat dutnje. Åhh.... :)
Mu vielljas čuožžu msn’as; Where is heaven? Ja vástádussan; Close to me And today, I think I am close to heaven as well!
Mun gal lean dávjá buori mielas. In mun láve gillet duššit surat. Dainna ii olle gosage. Muhto otne mus lea erenoamáš buorre dovdu iežan gorudis. Čagalduvvo measta gorut.
Mus lea barggus lihkka olu bargu go lea leamašan daid maŋemus vahkkuid. HUI OLU! Muhto ikte lei mis sagastallan. Ja jahkán ahte dal rivdet moadde ášši mat fertejit rievdat jus buot galgá mannat bures. Lea nu buorre go dakkár olbmot gávdnojit dan máilmmis geat nuppi olbmos beroštit ja de dahket juoidá dan áššis jus ii oro buot nu go galgá. :-)
Ikte ledjen fas iežan oambeali luhtte gii lea mu ránnjá. Doppe láve nu buorre leat. Mis leat álo nu somás sagat. Ja álo gusson duon dan. Ležžet dal mállásat dahje gahkku ja isá. Mu energiija báiki dáppe Kárášjogas, doppe mun vieččan alccan eambbo energiija daid beivviid go lean vuollanan. Lea hui buorre go mis lea nu go lea:-)
Ikte hupmen iežan olbmáin fas. Dal moai ean lean guhkesáigái hupman. Ja lei nu somá humadit. Čoavdit eallima váttisvuođaid. Filosoferet boahtte áiggi. Hupmat duon ja dan birra. Ikte son muitalii vel munnje dakkár sagaid maid gal in diehtán su birra. Ja dagai ahte jurddašišgohten veháš eará ládje. Ja nu moai oahpásnuvve eambbo ahte eambbo. Ja DAT lea nu somá! Ean dieđe gal goas oaidnaletne fas, muhto munnos lea goit juobe telefovnna geažes oktavuohta. Ja dat lea buoret go ii mihkkege!
Muđui ožžon teakstadieđu ikte, mii dagahii ahte fertejin moddjestit. Guldaleastet čagalduvvá go čoavji. Ja nu han lea ge. Čoavji čagalduvvá go dieđán ahte jurdilit mu! ;) Somá Somá!
Dasto lea mus eará olmmái geainna juohke beaivvi dáike dušše duššiid. Somá go nu maid lea vejolaš. Dakkár oktavuohta mii lea dušše... na nie!
Orru nu ahte olbmot das mu birrasis dat leat mat dahket ahte moddjádan erenoamáš olu otne! Váikko vel mus lea ge olu maid in leat ollen, olu prošeavttat maiguin in leat geargan, ruive viessu ja millijovnna jurdagat oaivvis. Huh, barggut eai noga goassege. Muhto aŋkke, lea eallin hearvái. Din dihte.
Geahčes don ge gii sáddesta dutnje energiijaid. Ja moddjes sidjiide erenoamáš olu, ja muital siddjiide man mávssolaččat sii leat dutnje. Åhh.... :)
Mu vielljas čuožžu msn’as; Where is heaven? Ja vástádussan; Close to me And today, I think I am close to heaven as well!
02.02.2009
Usssjjjj!!
Usj! Gal mun ikte ledjen dan gullon klišje mielas! Muhto nu dat láve olmmoš go nuppi olbmui gesso. De leat jurdagat olu girddašeame daid rosa balvvaid siste. Nugo mus ge ikte.
Otne gal gahčče fas jurdagat eatnamii. Na goit juobe várit rádjai. Eai hal meara botnis gal leat vel. Eai vel. Muhto dan ii dieđe, bissot go balvvaid siste vai vudjot go meara bodnái. Ja nu doppe vajálduvvet.
And I am doing it again!!! Reality come and get me! Dahje, it don dárbbaš gal.. ;-D
Muhto go juo lean dáppe de ferten muitalit dan somás fearána birra. Mus ii leat digitálagovvenrusttet. Na justte dat gal ii leat mu mielas nu beare somá gal. Muhto dat mearkkaša ahte mun govven olu govaid iežan telefovnnain. Ii dat ge leat nu beare somá go ii mus leat diekkár buorre ođđa tlf. Dan gal ii leat. Ii mus leat gal blitza ge. Muhto gal mus lea juoga mas lea blitza, na diekkár govvenrusttet masa galget diet rullat! Justte fal, diekkár mii mus lea leamašan nuoraid skuvlla rájes. Dalle lávii nu jalla buorre ja ođas. Ja unni ja buorre dat mu govvenrusttet. Muhto go otne áiggi rusttegiiguin buohtastahttá de gal lea mu govvenrusttet dan agis ahte sáhtášii nu go penšunisttat, heaitit bargamis. Muhto son lea gal hui buorre munnje, go ii leat suhtastuvvan ja heaitán doaibmame váikko vel mun in geavat su lihka olu go ovdal. Ja go logan ahte in leat geavahan su lihka olu go ovdal, dat lea munnje duođaštuvvon dal. Go mus nogai duvle filbma, ja de sáddejin dan diekkár fremkallingai. Sáddejin boasta mielde dan, váikko in diehtán sula ge makkár govat dal áiddo leat dan filmmas. OTNE mun ožžon govaid boasttas. Ja man somá!! Hahahaha!
Doppe ledje govat das go ledjen Lulli Amerihkás mannan háve. Dat mearkkaša; 2007 giđđageasi. Doppe ledjen govven varra muhtin 10 gova. Ja muđui lei muhtomin 1 govva juohke fearanis. Eará hávit 3-5 gova juohke fearánis. Riddu Riđđu 2008, Ellen Oddveig viežžá diŋggaidis Romssas, giđanisttiid njuovvame, giđđa johtimis, miessemearkumis . . Lei dego oaidnit smávva oasažiid mu eallimis mat leat dáhpáhuvvan dan bealgoalmmát jagis go mus diet filbma lei iežan govvenrusttegis. In mun goit in sula ge muitán daid govaid! In muitán gos lean govven, maid lean govven, ja manin lean govven. Ja hirpmahuvven máŋgii go gal dat duođai ledje muhtin ráje oba heajos govat. Muhto leat goit juobe muittut. Ja somás muittut.
Lean varra mearridan ahte dal mun gal oastán digitála govvenrusttega. In mun dal šat duđa daid telefovnnain govvejuvvon govaiguin. Háliidan čielga govaid. Manin? Na vai dat govat čájehit duođaid, dan maid olmmoš duođai oaidná. Muhto movt de galgá mu mánnávuođa kamera riehpu? Ferte vel áin eambbo go ovdal leat dien sevdnjes skábes. Na na.. Nie hal lea goit.
Lea go dat dal nu šaddan dat mu bloggen ahte mun juohke mánu nuppi beaivvi čálistan juoidá ja de gollá fas mánnu ovdal mihkkege čállo fas!?!
Otne gal gahčče fas jurdagat eatnamii. Na goit juobe várit rádjai. Eai hal meara botnis gal leat vel. Eai vel. Muhto dan ii dieđe, bissot go balvvaid siste vai vudjot go meara bodnái. Ja nu doppe vajálduvvet.
And I am doing it again!!! Reality come and get me! Dahje, it don dárbbaš gal.. ;-D
Muhto go juo lean dáppe de ferten muitalit dan somás fearána birra. Mus ii leat digitálagovvenrusttet. Na justte dat gal ii leat mu mielas nu beare somá gal. Muhto dat mearkkaša ahte mun govven olu govaid iežan telefovnnain. Ii dat ge leat nu beare somá go ii mus leat diekkár buorre ođđa tlf. Dan gal ii leat. Ii mus leat gal blitza ge. Muhto gal mus lea juoga mas lea blitza, na diekkár govvenrusttet masa galget diet rullat! Justte fal, diekkár mii mus lea leamašan nuoraid skuvlla rájes. Dalle lávii nu jalla buorre ja ođas. Ja unni ja buorre dat mu govvenrusttet. Muhto go otne áiggi rusttegiiguin buohtastahttá de gal lea mu govvenrusttet dan agis ahte sáhtášii nu go penšunisttat, heaitit bargamis. Muhto son lea gal hui buorre munnje, go ii leat suhtastuvvan ja heaitán doaibmame váikko vel mun in geavat su lihka olu go ovdal. Ja go logan ahte in leat geavahan su lihka olu go ovdal, dat lea munnje duođaštuvvon dal. Go mus nogai duvle filbma, ja de sáddejin dan diekkár fremkallingai. Sáddejin boasta mielde dan, váikko in diehtán sula ge makkár govat dal áiddo leat dan filmmas. OTNE mun ožžon govaid boasttas. Ja man somá!! Hahahaha!
Doppe ledje govat das go ledjen Lulli Amerihkás mannan háve. Dat mearkkaša; 2007 giđđageasi. Doppe ledjen govven varra muhtin 10 gova. Ja muđui lei muhtomin 1 govva juohke fearanis. Eará hávit 3-5 gova juohke fearánis. Riddu Riđđu 2008, Ellen Oddveig viežžá diŋggaidis Romssas, giđanisttiid njuovvame, giđđa johtimis, miessemearkumis . . Lei dego oaidnit smávva oasažiid mu eallimis mat leat dáhpáhuvvan dan bealgoalmmát jagis go mus diet filbma lei iežan govvenrusttegis. In mun goit in sula ge muitán daid govaid! In muitán gos lean govven, maid lean govven, ja manin lean govven. Ja hirpmahuvven máŋgii go gal dat duođai ledje muhtin ráje oba heajos govat. Muhto leat goit juobe muittut. Ja somás muittut.
Lean varra mearridan ahte dal mun gal oastán digitála govvenrusttega. In mun dal šat duđa daid telefovnnain govvejuvvon govaiguin. Háliidan čielga govaid. Manin? Na vai dat govat čájehit duođaid, dan maid olmmoš duođai oaidná. Muhto movt de galgá mu mánnávuođa kamera riehpu? Ferte vel áin eambbo go ovdal leat dien sevdnjes skábes. Na na.. Nie hal lea goit.
Lea go dat dal nu šaddan dat mu bloggen ahte mun juohke mánu nuppi beaivvi čálistan juoidá ja de gollá fas mánnu ovdal mihkkege čállo fas!?!
Mun, mu váibmu ja munno gulahallan!
Mun lean fuobmán maŋemus áiggi ahte in mun leat álo ovtta oaivilis iežan váimmuin. Muhtomin letne dego livččiime goabbat lanjas, goabbat gilis, goabbat máilmmis.
Muitala munnje maid son oaivvilda maid son háliida. Ja in mun álo guldal. Vikkan guldalit ja váimmuidan jeagadit ja su háliidusaide doahttalit. Muhto in mun daga dan. Ágga? Moai ean gulahala!
Orru dego son hupma eará giela go maid mun. Soaitá váikko duiskagiella maid hupma, dahje ahte hálla. Ja go mun ipmirdan ahte ean gulahala, de son ádde ahte ean áddehala.
Mu váibmu munnje daguha; “čurve! Muital! Ahte gosa čáhci golgá, don golggat su mielde!”. Mun viehkalan uksa ráigge ja čurvestan; “Gal moai soite oaidnalit!”. Manne dien čurvestan? Dien dilis!?!
Movt sáhttá nu ahte mun gulan iežan váimmu. Gulan sániid ja cealkagiid nu čielgasit, aŋkke in ipmir maid oaivvilda. Jahkán son gullá mu, mun gulan su, muhto ean moai aŋkke gulahala.
Ágga? Moai hupme goabbat giela. Mun lean diet beallegielat. Gii human osiid jierpmi gielas, rupmaša gielas ja máilmmálaš-gielas. Mun in huma, inge hála, seamma giela go váibmu; váimmu giela!
Mun ges lean diet skarbba beallegielat. Guhte in ipmir. Mun fertešin. Mun ferten. Mun dárbbašivččen, mun dárbbašan. Mun háliidan, mun háliidan oahppat váimmu giela!
Ipmirdan dihte iežan.
Muitala munnje maid son oaivvilda maid son háliida. Ja in mun álo guldal. Vikkan guldalit ja váimmuidan jeagadit ja su háliidusaide doahttalit. Muhto in mun daga dan. Ágga? Moai ean gulahala!
Orru dego son hupma eará giela go maid mun. Soaitá váikko duiskagiella maid hupma, dahje ahte hálla. Ja go mun ipmirdan ahte ean gulahala, de son ádde ahte ean áddehala.
Mu váibmu munnje daguha; “čurve! Muital! Ahte gosa čáhci golgá, don golggat su mielde!”. Mun viehkalan uksa ráigge ja čurvestan; “Gal moai soite oaidnalit!”. Manne dien čurvestan? Dien dilis!?!
Movt sáhttá nu ahte mun gulan iežan váimmu. Gulan sániid ja cealkagiid nu čielgasit, aŋkke in ipmir maid oaivvilda. Jahkán son gullá mu, mun gulan su, muhto ean moai aŋkke gulahala.
Ágga? Moai hupme goabbat giela. Mun lean diet beallegielat. Gii human osiid jierpmi gielas, rupmaša gielas ja máilmmálaš-gielas. Mun in huma, inge hála, seamma giela go váibmu; váimmu giela!
Mun ges lean diet skarbba beallegielat. Guhte in ipmir. Mun fertešin. Mun ferten. Mun dárbbašivččen, mun dárbbašan. Mun háliidan, mun háliidan oahppat váimmu giela!
Ipmirdan dihte iežan.
02.01.2009
Ođđa jahki, ođđa vejolašvuođat?
Álggos ferten dušše namuhit, gal dat oba olu áigi lea gollan das rájes go maŋemus čállen deike! Agga: Beare olu doaimmat. Nu ahte dat bloggen ii leat, dađi bahábut leamášan dat vuoruhuvvon doaibmá. Danne in leat čállán maidege guhkes áigái... Sáhtášiin varra ođđajagilohpadussan lohpidit ahte čálán eambbo deike. Muhto in dieđe livčče go das avki... Fertešin báicce juoga movt nu altccan áiggi lahčit iežan doaimmáide, ii ge álo buot earáid earániid gálgat. In leat in earáid bloggaid ge šaddan lohkat... Mus leat álo miliovnna doaimmát. Muhto mun liikon bargat. Ja mun liikon doaimmahit feara maid. Muhto gal mun varra aŋkke veháš sáhtášiin unnidit doaimmadan.. na illa fal! Ja dat mii guoska bloggemii.. nu han vel lea ahte ieš han olmmoš mearrida masa ieš golaha áiggis. Ja dal áiggun mun vuoruhit áiggi eambbo nu go ieš háliidan, ja dárbbašan.. nu go munnje lea buoremus! Egoistalaš jurddá dan jagi vuosttáš beaivvi? (dahje nubbi hal dal lea juo).. A.a... In mun jahke gal dan... soaitá gal veháš..
Ii fal egoistalaš, muhto dárbbašlaš. Jus mun in beasa leat mun, na dalle han in dárbbaš mun oba leat ge dáppe dan máilmmis...vai??
Mun savan buohkaide ilolaš ođđa jagi, daid sániiguin:
"Doalahehkos ođđa jahki dan maid ráhkistat,
buktos mielddis dan maid váillahat
ja dolvos mielddis dan maid noađđin guottat!"
Lea nu ahte dieid sániid in leat mun ieš čállán, muhto lean ožžon moadde jagi áigi teakstadieđu bokte dieid muhtin olbmas. Mu mielas leat nu vuogas sániid go savvá olbmuide buori ođđa jagi ahte ain anan dan vuorkagasas iežan tlfnas, vai beasan juogadit dan geainna ain heive, nu go dal heivi duinna dan dahkat!
Fargga áiggun lohkat dan maid eará bloggarat leat čállán daid áiggit go mun lean leamášan nu javkkus.. haha.. na ii gal dal, muhto muhtin eará beaivvi!
Ilolaš juovllat!
Ii fal egoistalaš, muhto dárbbašlaš. Jus mun in beasa leat mun, na dalle han in dárbbaš mun oba leat ge dáppe dan máilmmis...vai??
Mun savan buohkaide ilolaš ođđa jagi, daid sániiguin:
"Doalahehkos ođđa jahki dan maid ráhkistat,
buktos mielddis dan maid váillahat
ja dolvos mielddis dan maid noađđin guottat!"
Lea nu ahte dieid sániid in leat mun ieš čállán, muhto lean ožžon moadde jagi áigi teakstadieđu bokte dieid muhtin olbmas. Mu mielas leat nu vuogas sániid go savvá olbmuide buori ođđa jagi ahte ain anan dan vuorkagasas iežan tlfnas, vai beasan juogadit dan geainna ain heive, nu go dal heivi duinna dan dahkat!
Fargga áiggun lohkat dan maid eará bloggarat leat čállán daid áiggit go mun lean leamášan nu javkkus.. haha.. na ii gal dal, muhto muhtin eará beaivvi!
Ilolaš juovllat!
Abonner på:
Innlegg (Atom)
