Dal gal ferten dan ášši namuhit soapmásii, ja go juo lean nu akto dáppe gos lean. Ii leat geasa muitala. De čálistan deike. Ja čálalaččat han čuodjá vel čábbábut dat maid dal áiggun muitalit.
Mun lohken áiddo E-boasta maid muhtin olmmái mus lei munnje sádden. Ruoŧagillii. Son lei čilgen munnje muhtin áššiid maid mun in lean ipmirdan. Dal ipmirdan.
Loahpas lei son čálistan vel ná; Ta hand om dig Ellen-O. (Ditt namn skulle uttalas på engelsk där för å oppnå den maksimala effekten. Bara så du vet. ;-)”
Åhh.. .isn’t that the best compliment ever?? Na mun goit juobe movttáskin go dien lohken... :-)
29.05.2009
26.05.2009
"Lea go duohta ahte dus ii leat mihkkege muitalit?"
Sotnabeaivvi vudjen Guovdageainnus Kárášjohkii. Mun láven humadit telefovnnas muhtomin go vuoján biillain. Dan háve mus gal lei olmmoš mielde, don čuovui mu Guovdageidnui, ja dal lei mielde ruovttoluotta.
Go leimme vuodján Láhppoluobbala meattá, de čuojihii mu telefovdna; “Message from the darkside there is”. Diet jietna gullo go mu tlf ain ollejit dieđut. Nu ge dan háve. Olmmái dat čálii. Son jearai maid dal lean? Vástidin vuojedettiin ahte mun lean vuodjime. Árvidin ahte dal son gal lea sihkkarit jurddašan munnje riŋgestit. Son ges logai iežas dušše čohkohallame iige nu stuorráid bargame. Dasto jearai mii gullo sahkan. Vástidin moadde diŋgga mat justte dalle fuobmájin, ja jerren mii dohko sahkan gos son lea. “Ii leat mihkkege muitalit;-) Leat go akto biillas?”. Fertejin vástidit ahte lea go áibbas sihkar ahte ii leat mihkkege muitalit;-) ja ahte in leat akto, mus lea olmmoš mielde. Dalle son čálli ahte de son gal riŋge maŋŋá.
Ja nu lei ge. Go ollejin Kárášjohkii de vuot “message from the darkside there is”. “Juogo ollejit?”. Vástidin: “Jua, riŋges beare”. Ii mannan guhka ovdal čuojihii telefovdna, “Mánnu lea dal gávvut ja gárvvis borjjastit.....” Niko Valkeapää šuokŋa mii mus gullo go tlf čuodjá.
Ja nu de šattai ahte olmmái riŋgii gaskaija áigge. Moai humaime badjel guokte diimmu. Na gitta idjii. Ja gal dat sagat eai váilon mu olbmás, eai ge mus ge. Go leimme hupman 2 diimmu ja kvártta, logaime buorre iddjá nubbi nubbái. Dahje nugo lávejetne “Buorre Iddja” – “Dutnje maid”.
Mun velohallen guhka inge ožžon nahkáriid. Go nu lea, de gal balle jurddašalalit feara maid. Dan háve imaštallagohten dieid teakstadieđuid ja dan telefovdna sagastallama. Olmmái han čálii munnje “Ii leat mihkkege muitalit;-)” ja seamma dieđus “Leat go akto biillas?”. Son muitalii ahte ii leat mihkkege muitalit muhto jearai seammás ahte lean go akto biillas vai son beasašii riŋgestit munnje. Ja go de maŋŋá riŋgestii, de humaime guokte diimmu!!
Imáš go dakkár geas ii lean mihkkege muitalit háliidii riŋgestit munnje? Ja humai olles guokte diimmu?? Sávvamis sus ii leat nuppes ge “ii mihkkege” muitalit... åhh.....;-)
Go leimme vuodján Láhppoluobbala meattá, de čuojihii mu telefovdna; “Message from the darkside there is”. Diet jietna gullo go mu tlf ain ollejit dieđut. Nu ge dan háve. Olmmái dat čálii. Son jearai maid dal lean? Vástidin vuojedettiin ahte mun lean vuodjime. Árvidin ahte dal son gal lea sihkkarit jurddašan munnje riŋgestit. Son ges logai iežas dušše čohkohallame iige nu stuorráid bargame. Dasto jearai mii gullo sahkan. Vástidin moadde diŋgga mat justte dalle fuobmájin, ja jerren mii dohko sahkan gos son lea. “Ii leat mihkkege muitalit;-) Leat go akto biillas?”. Fertejin vástidit ahte lea go áibbas sihkar ahte ii leat mihkkege muitalit;-) ja ahte in leat akto, mus lea olmmoš mielde. Dalle son čálli ahte de son gal riŋge maŋŋá.
Ja nu lei ge. Go ollejin Kárášjohkii de vuot “message from the darkside there is”. “Juogo ollejit?”. Vástidin: “Jua, riŋges beare”. Ii mannan guhka ovdal čuojihii telefovdna, “Mánnu lea dal gávvut ja gárvvis borjjastit.....” Niko Valkeapää šuokŋa mii mus gullo go tlf čuodjá.
Ja nu de šattai ahte olmmái riŋgii gaskaija áigge. Moai humaime badjel guokte diimmu. Na gitta idjii. Ja gal dat sagat eai váilon mu olbmás, eai ge mus ge. Go leimme hupman 2 diimmu ja kvártta, logaime buorre iddjá nubbi nubbái. Dahje nugo lávejetne “Buorre Iddja” – “Dutnje maid”.
Mun velohallen guhka inge ožžon nahkáriid. Go nu lea, de gal balle jurddašalalit feara maid. Dan háve imaštallagohten dieid teakstadieđuid ja dan telefovdna sagastallama. Olmmái han čálii munnje “Ii leat mihkkege muitalit;-)” ja seamma dieđus “Leat go akto biillas?”. Son muitalii ahte ii leat mihkkege muitalit muhto jearai seammás ahte lean go akto biillas vai son beasašii riŋgestit munnje. Ja go de maŋŋá riŋgestii, de humaime guokte diimmu!!
Imáš go dakkár geas ii lean mihkkege muitalit háliidii riŋgestit munnje? Ja humai olles guokte diimmu?? Sávvamis sus ii leat nuppes ge “ii mihkkege” muitalit... åhh.....;-)
15.05.2009
ízü - dal nu olu eará go dušše radio..
Mun barggan ízü’s,mii lea NRK Sámi Radio nuoraid fálaldat. Olu diŋggat dáhpahuvvet min redakšuvnnas dal. Mis lea ođđa neahttaservvodat sámegillii http://izu.rubbel.no , mis leat radio sáddagat juohke disdaga ja duorastaga dii.1405 p2žis JA mis lea TV-prográmma. Juohke duorastaga 2105 NRK3žis. Dasa lassin sáddejuvvojit dat prográmmat nuppádassii bearjadagaid njuolga maŋŋá gaskaija, dii.0010!
Sii geat šaddet miellahttun dal ízü-rubbelis, sáhttet vuoitit Brunsame báiddi! Fina don ge doppe!
Ovdal juovllaid sáddejuvvoje 5 izu-Tv prográmma. Ja dal leat 5 ođđa ráhkaduvvon. Ovdal juovllaid mis lei mini-TV ráidu Gussalihkku, inspirerejuvvon Boazolihkku prográmmas. Dan liikoje olbmot. Muhto dal mis lea ođđa ráidu. Dan háve lea veháš issoras go mii diehtit ahte olbmot eai dovdda daid faktoraid nu go dahke Gussalihkkus Boazolihkku dihte. Dan ođđa mini TV-ráidu namma lea Sámediggon. Dat lea veháš politihkkariid birra, ja maid politihkalaš dáhpáhusaid birra sámis ja máilmmis. Hui somá gullat maid olbmot dan birra oaivvildit.
Fertejin dušše muitalit dan. Jus it leat šaddan geahččat ízü-TV vel, de finá dáppe geahččame daid http://www1.nrk.no/nett-tv/prosjekt/515
Muhto mun gal hui fargga heaittán ízü’s. Ja gosa mun de? Dan in dieđe vel!
13.05.2009
Ártegis niehku!
Olmmoš lea ártegis ealli, nu láve mu oabbá lohkat. Ja dasa gal láven maid ovtta oaivilis dávjá. Muhto mu mielas leat olbmo niegut vel ártegeabbo. Dat maid olmmoš niegada ihkku? Gos dat bohtet? Mearkkašit go maidege? Mun álo niegadan nu olu ártegis nieguid!
Mannan ija mun niegadin ahte mun ledjen juogalágan álgoálbmot. Dan han mun lean gal nie muđui maid, muhto sevdnjesvarat álgon doppe muhtin liegga riikas. Mu niegus de gullen muhtin jovkui, ja mii leimmet áitojuvvon. Mii soađaimet muhtin soalddáhiiguin. Ja gávnnaimet iežamet njuoratmánáid vuovddis, sii ledje njuvvojuvvon, ja dušše oasit doppe. Vuoi dan niegu!! Ja de mii fertiimet cahkkehit iežamet ruovttuid ja báhtarit guhkas meahccái. Dat lei vai sii (geaiguin soađaimet) galge doaivut ahte mii leat japman, vai eai oagut min šat. Mun muittán vel dal ahte ledje oasit dan niegus gos bođii ovdán ahte mis lei soames jođiheaddji, ja su nieida lei maid gottáhallan, ja sus lei hirbmat váivi. Ja orui veháš dego diet nieida lei lagas fuolki munnje maid.
Dat lei hui issoras niehku. Dan gal ferten lohkát. Iđđes go lihkken, de in jurddašan dušše dan ahte man issoras dat lea. Muhto maid man buorre dilli mis lea dáppe sámis. Mii riidalit gal dáččain. Rievttit, lagat ja nu ain. Muhto min mánát goit juobe eai njuvvojuvvo, gottáhala, nu go olu álgoálbmogiid mánát, ovdal ja hui sihkkarit dal ain muhtin báikkiin máilmmis.
De lei ges dat niehkogažaldat. Mun dieđán ahte mun in gula muhtin álgoálbmogii muhtin liegga riikas. Ja mus ii leat ii mánná ge mii sáhtálii njuvvojuvvon. Dieđusge ii lean mihkkege duohta dan niegus. Muhto maid son dat mearkkaša? Ja mearkkaša go maidege oppanassiige? Lea go das muhtin lágan symbolihkka. Livčče go son dien niegus vástádusat gažaldagaide mat jorret mu oaivvis daid beivviid? Mun doarun soapmásiin? Dovdduiguin? Doarun go mun iežan dovdduiguin? Báhtarit? Háliidan go báhtarit?
Lea go nieguid oba veara ge dulkot?
Mannan ija mun niegadin ahte mun ledjen juogalágan álgoálbmot. Dan han mun lean gal nie muđui maid, muhto sevdnjesvarat álgon doppe muhtin liegga riikas. Mu niegus de gullen muhtin jovkui, ja mii leimmet áitojuvvon. Mii soađaimet muhtin soalddáhiiguin. Ja gávnnaimet iežamet njuoratmánáid vuovddis, sii ledje njuvvojuvvon, ja dušše oasit doppe. Vuoi dan niegu!! Ja de mii fertiimet cahkkehit iežamet ruovttuid ja báhtarit guhkas meahccái. Dat lei vai sii (geaiguin soađaimet) galge doaivut ahte mii leat japman, vai eai oagut min šat. Mun muittán vel dal ahte ledje oasit dan niegus gos bođii ovdán ahte mis lei soames jođiheaddji, ja su nieida lei maid gottáhallan, ja sus lei hirbmat váivi. Ja orui veháš dego diet nieida lei lagas fuolki munnje maid.
Dat lei hui issoras niehku. Dan gal ferten lohkát. Iđđes go lihkken, de in jurddašan dušše dan ahte man issoras dat lea. Muhto maid man buorre dilli mis lea dáppe sámis. Mii riidalit gal dáččain. Rievttit, lagat ja nu ain. Muhto min mánát goit juobe eai njuvvojuvvo, gottáhala, nu go olu álgoálbmogiid mánát, ovdal ja hui sihkkarit dal ain muhtin báikkiin máilmmis.
De lei ges dat niehkogažaldat. Mun dieđán ahte mun in gula muhtin álgoálbmogii muhtin liegga riikas. Ja mus ii leat ii mánná ge mii sáhtálii njuvvojuvvon. Dieđusge ii lean mihkkege duohta dan niegus. Muhto maid son dat mearkkaša? Ja mearkkaša go maidege oppanassiige? Lea go das muhtin lágan symbolihkka. Livčče go son dien niegus vástádusat gažaldagaide mat jorret mu oaivvis daid beivviid? Mun doarun soapmásiin? Dovdduiguin? Doarun go mun iežan dovdduiguin? Báhtarit? Háliidan go báhtarit?
Lea go nieguid oba veara ge dulkot?
Abonner på:
Innlegg (Atom)
